Pikaajalise blogijana pean tunnistama, et pole sellega kuigi rikkaks saanud. Mõned artiklid ja kolumnid olen blogi abil siiski suutnud müüa. Skype on suhtlemisel ja sidekulude vähendamisel kõvasti abiks olnud ja firma blogi on aidanud paljudele küsimustele vastates pika kirjatöö asemel ainult linkimisega hakkama saada.
Imetlen riskikapitaliste, kes veedavad Orkutis või Facebookis tunde, et aru saada, millest seal kasum peaks tekkima. Tõenäoliselt kasutavad need soliidsed härrasmehed püüdlikult ka kõiki muid veeb 2.0 ja 3.0 startupe, et võimalikult varakult ära aimata, millest raha võiks tekkima hakata. Seni veel ei ole hakanud. Muidugi, leidub üksikuid näiteid blogijatest, kes teenivad nädalase kõva kirjutamisega tuhandeid dollareid või reklaamileidudest, mis Youtubes tohutu tasuta auditooriumi on haaranud. Kuid need on üksikud terad pimeda kanakarja seas, enamus nokib tühja.
Täna teevad veebis reeglina raha (ma ei mõtle aktsiamulle, vaid reaalset tegevuskasumit) ikkagi üsna konservatiivsed veeb 1.0 lahendused. Reklaamitellijad, tavaäri e-rakenduste kasutajad ja muud, kes veebiteenustele käivet tekitavad, on ettevaatlikud inimesed ega vaimustu karjakaupa utoopilistest kelladest-viledest. Mis ei tähenda, et need, kes vaimustuvad, kuidagi imelikud oleksid. Kunagi pidasid korralikud hobusemehed veidrikeks ka neid, kes tossavate ja plärisevate ilma-hobuseta-vankritega sõita üritasid.
Kuni uued ärimudelid selguvad, teeb suur hulk katsetajaid kõvasti tasuta tööd või raiskab investorite raha. Aga nii on see alati olnud. Tark ei torma, vaid valib juba äraproovitud lahenduste hulgast selliseid, mille töökindlusele võib äriplaani üles ehitada.
PS! Marvet on hea sõber, koolivend ja vingemaid visioonimehi, keda isiklikult tunnen, nii et no hard feelings, Pets. Tavainimestele soovitaks siiski lugeda Petsi 5 a taguseid kirjutisi, need hakkavad mainstreamile just aktuaalseks muutuma.
