Thursday, September 11, 2008

Klikipettus – kas lihtne viis rikastumiseks ka Eestis?


Jälle on hakatud küsima, kas Klikivabrik vahendaks reklaame ka klikihinna (PPC) alusel. Tehniliselt pole meil mingit takistust, kuid poolteist aastat tagasi tegevust alustades pidasime PPC rakendamist eesti oludes enneaegseks. Analüüsisime selle reklaamimudeli uuesti läbi ning jäime ikkagi kahtlevale seisukohale. Kui väga tahetakse, võime vastavat tehnilist lahendust pakkuda, kuid ei saa võtta vastutust sel viisil saadavate klikkide kvaliteedi eest.

Põhjendan.

Klikihinna alusel reklaami ostmine tundub hea ja läbipaistev skeem. Aga ainult esmapilgul. Kujutleme kaubamaja, mis korraldab Hullud Päevad ja loodab saada nädalaga 20 000 lisaklienti. Kaubamaja tellib turundusfirmalt reklaamikampaania ning lubab töö eest maksta lisandunud ostjate arvu järgi, ütleme 15 krooni iga kauplusse toodud külastaja pealt. Nupukas turundaja aga lahendab ülesande järgmiselt:
1. palkab 100 juhutöölist, kellel palub erinevate uste kaudu siseneda kauplusse iga 10 minuti tagant ja seal pisut ringi vaadata, lubades igale kodanikule iga külastuse eest 10 krooni.
2. lepib sõjaväeosas kokku, et linnaloa saanud sõdurid viiakse bussiga kaubamaja ette ning kästakse enne linna minekut kaubamajja siseneda.
Võib-olla mõtleb turundaja veel mingeid vaimukaid sihtgruppe välja, aga tulemuseks on, et külastajad justnagu on olemas, kuid loodetud oste ei tehta. Kas kaubamaja peaks sellise reklaamikampaania eest maksma või on tegemist pettusega?

Klikipettus (click fraud) on üks internetipettuse vanemaid ja raskemini tuvastatavaid eriliike. Klikipettus tähendab, et reklaamidele, mille eest tellija tasub klikihinna (PPC) alusel, tekitatakse klikke, millel puudub tegelik huvi reklaamis pakutava toote või info vastu. Pole vahet, kas tühje klikke teevad reaalsed inimesed, automaatne skript või spetsiaalne programm, tegemist on raha välja petmisega reklaami tellijalt ning USA-s ja Suurbritannias on selline tegevus ametlikult kuritegelikuks kuulutatud.

Klikipetturid võivad mõnikord olla ka sellest otseselt tulu mitte saavad osapooled, näiteks reklaamitellija konkurendid, kes soovivad võistlejale majanduslikku kahju tekitada või lihtsalt huligaanid. Enamasti on klikipettuste taga siiski saidiomanikud ise või saidiomaniku ja reklaamiagentuuri koostööskeem. Internetis on levinud võrgustikud, kus osa PPC alusel reklaamitellijatelt võetud rahast antakse edasi inimestele, kes ette antud nimekirja alusel teatud saite külastavad ja seal vajalikele reklaamidele klikivad.

Klikipetturite tuvastamine on üsna keeruline ja kulukas tegevus, sest klikkijate identifitseerimiseks kasutatavate süsteemide äralollitamine on üsna lihtne. Soovija võib internetist leida tarkvara, mis aitab iga kliki järel IP-d uuendada, vahetab cookie-sid või teeb muid trikke. Tavaliselt pakub klikipettuse korraldaja vastava tarkvara ise välja, kuna teab kõige täpsemalt, millisel viisil konkreetses kampaanias unikaalseid klikke tuvastatakse.

Klikipettused on maailmas suur majandusharu. Suurte kampaaniate puhul võib ka 10% klikkide lisamine tähendada sadu tuhandeid dollareid teenimatut lisatulu. Alati leidub osavaid programmeerijaid, kes aitavad klikipetturitel tuvastussüsteemidest mööda hiilida ning alati jääb inimesi, kes ausa töö asemel on nõus paari sendi eest suvalisi reklaame klikkima.

Näiteks Google üks suurimaid peavalusid ongi (lisaks Youtube videobaasile uute kõvaketaste ostmisele) klikipetturitega võitlemine. Google AdWords ja AdSense toimivad klikipõhiselt. Ostes Googlest soodsa hinnaga klikke, loodab reklaamija, et tema e-poodi või kodulehele saabuvad ikka tõelised huvilised, mitte robotid või nobedate näppudega vaesed hiinlased. Lugege lepingut, mille Google sõlmib iga publisheriga ja kujutlege seda advokaatide armeed, kes kõigi nende miljonite lepingute täitmise ja järelvalvega tegeleb. Sellegipoolest lipsab palju väiksemaid pettusi läbi, politseisse ja kohtusse jõuavad vaid suuremad ja jultunumad juhtumid.

Eestis ei ole klikipettus veel kuriteoks kuulutatud. Samas, tehingud, mille käigus klient ostab klikke hinnaga 15 kr/klikk tekitavad saidiomanikele väga suure kiusatuse. Üks klikk ja õlu on käes! Arvutusülesanne: mitu korda minutis peaks klikipettur 15 kroonise klikihinnaga reklaamil klõpsima, et saada päevapalgaks 5000 kr?

Lisaks, väike klikipettus mõjub väga soodsalt reklaami CTR %-le. Server loeb ka „tühjad” klikid reklaami külastajateks ning klikipettusega „järele aidatud” reklaamid näitavad ausast reklaamist oluliselt kõrgemat CTR %-i. Teoreetiliselt peaksid kõik õnnelikud olema: reklaamiagentuur saab tellijale näidata suurt hulka klikke, saidi omanik saab lihtsa vaevaga lisatasu ja tellija usub, et on saanud hea kampaania. Aga kas ikka on?

Seega on käesolev jutt tegelikult tõehetke küsimus saidiomanikele: Kas klikite ise oma saidile paigutatud PPC põhisel reklaamil, kui olete kindel, et reklaami tellija sellest teada ei saa? Vihje: kui vastate „ei” nii et kõik seda usuvad, võite võita miljoni!

- - -

Mida siis teha, kuidas klikipettust ennetada, kuidas „tühje” klikke tuvastada ja mismoodi siis tegelikult kampaania efektiivsust mõõta, sellest järgmisel korral.

Pildil:
Keith Haringu poster: Andy Mouse Dollar Sign

10 comments:

Andrus said...

ei usu, et see pettuse asi nii lihtne on. kui google adsense tuli, sis pandi päris palju kontosid kinni kuna tehti ise klikke.
Minu teada adsense isegi ei loe klikke kui nad tulevad samast kohast "liiga tihti/liiga palju".

Samas on ju eestis textads, mis on klikipõhine. Ei ole kuulnud, et neil probleeme oleks.

Jaano Martin Ots said...

Andrus,
AdSense muidugi ei loe sama arvuti klikke. Aga samast kohast tulevate klikkide arvestusest välja jätmise vastu aitabki see IP ja/või cookie peitmine. Ja selle nimel käib ka klikipetturite ja -luurajate võidujooks.

Textads aga maksab saitidele nii vähe (kuni 1 kr klikk), et selle raha eest ei viitsita näpulihast pingutada, keerulisemast petuskeemist rääkimata.

Andrus said...

väga huvitav.
Natukene küll teisel teemal, aga mis huvi on ala slolehel hoida textadsi oma lehel?

Jaano Martin Ots said...

Ahnus, Andrus, ahnus.

Textads on saidiomanikule boonus, mis toob raha sisse ilma erilise saidipoolse panustamiseta. Textadsi pinnad on kohtades, mis on saidi jaoks nagunii üsna väärtusetud, seega, las nad näitavad seal oma asju. Kui keegi kogemata seal klikib, siis on see mõlemale poolele võit.

Seega, ei ole tähtis, kui palju sealt tegelikult tuleb, las tiksub omasoodu. Ja kui sait nagunii erinevatest müüdud pindadest väga kirju on, siis ei tekita üks täiendav reklaamitsoon kasutajates enam kuigi palju vastuseisu.

ap said...

andrus, muidugi sa pole kuulnud et neil probleeme oleks, kuna eestis vaid väga üksikud reklaamikliendid oskavad mõõta, kas "uksest sisse tulija" üldse tunneb huvi kauba vastu või lahkub koheselt.
Adsense teema - nemad on ühed vähestest kes suudavad PPC põhimõtte juures arvestataval määral pettusi tuvastada kuna sisuliselt see ongi nende bisnessi kõige mahukam ja ressursinõudlikum osa, tänu millele nad on ära teeninud reklaamiandjate usalduse.
kui me räägime aga mõnest kodumasisest veebisaidist kelle jaoks paar tuhat krooni on juba liigutamapanev raha, pluss startup vahendaja kes teenib nii klikkide arvult kui kõrge CTR-i näitamiselt, on mängus kohe mitu osapoolt, kellest mõni võib murduda ahvatluse ees "mõnede" klikkidega "kampaania edukusele" kaasa aidata.
teine andrus tervitab.

mattias said...

Klikipettused on muidugi v6imalik probleem, aga kuidas on see erinev reklaamin2itamisepettusest, mis juba v6imalik on?

Reklaamil v6ltsklikkide tegemise asemel v6ib ju saidiomanik oma lehte ise laadida (v6i maksta selle vaatamise eest), reklaamiostja maksab samamoodi ja on kasu talle t2pselt samamoodi null.

Ainuke abin6u reklaami n2itamiste kasuks on see, et n2itamise hind on v2iksem kui kliki hind.

Andrus said...

to: mattias
no siin olenebki mis statistikat sulle saidiomanik annab.

ala: http://w3.ee/?action=reklaam
juulis külastati üle poole miljoni korra?

kas inimene valetab süüdimatult või on ta nii loll, et ei oska statistikat vaadata.

ap said...

mattias, täiesti õige märkus: ka cpm põhiselt on pettus täiesti võimalik, aga praktilises plaanis on palju kergem anda ahvatlusele järgi paar klikki teha oma lehel asuval bänneril (klikk-ja-õlu, klikk-ja-õlu) võrreldes sellega et läbi klikata paar tuhat lehte. klikivabrikul on oma metoodika kontrolliks - peamiselt kasutame suhtarvusid ja nende trende kuid lisaks ka üht väga efektiivset meedet mis lubab reklaamipinna kaupa tuvastada, kas sealt saadetud külastajad tunnevad ka kauba vastu huvi või pöörduvad ukselt tagasi.

Jaak Ennuste said...

Olen tähele pannud, kuidas mõnel väikesel keskkonnal on erakordselt suur "külastatavus" Alexa järgi. Kusjuures äkki plahvatanud...
Jaak, http://shop.it.ee

Jaano Martin Ots said...

Alexat tuleb võtta kui indikatiivset statistikat, kuna nad loevad ainult nende külatajate tegevusi, kes on endale installinud Alexa toolbari. Millegipärast on seda rohkem teinud venekeelsete keskkondade külastajad, nii et Alexa stats näitab Venemaa saitidele proportsionaalselt pisut suuremat populaarsust kui see on tegelikult.

Samas, päris ülevaatlikku ja usaldusväärset statistikat Eestis ei olegi. Emor ja Gemius loevad ainult nende keskkondade külastusi, kes neile raha maksavad, vaikides seega maha mitmed küllaltki suured saidid.

Metrix on tasuta ja usaldusväärne, aga millegipärast ei taha ennast seal listida mitmed Emori TOP-20 saidid.

Seega, tahtes pilti kokku panna, tuleb kasutada mitmeid erinevaid allikaid ja nende tulemused Tambovi koefitsiendiga läbi korrutada.