Saturday, March 29, 2008

Klikivabrik Tehnokrati otse-eetris

Istume Tehnokratt Petsiga Kuku otse-eetris. Kui on küsimusi, tulistage.

Täpsustus 30.03.2008:
Kuna otsesaatesse küsimusi ei jõudnud, võib need esitada iga kell siin blogis.
Saadet ennast saab kuulata, valides Tehnokrati podcasti lehel 29.03 saate.

Thursday, March 27, 2008

Tekstireklaam - asjalikum kui enne

Saabus aeg välja vahetada meie senine tekstireklaami teenus, kus viimase poole aasta jooksul sai 25 kroonise SMS-i eest maitsta internetireklaami olemust, kuid kampaaniaks oli asja raske nimetada.
Tegime asja ümber. Summa saad ise määrata. Iga 1000 näitamiskorra hind läks isegi odavamaks. Arveldamine läks juriidilisele isikule sobivamaks: peale reklaami sisestamist näete kohe arvet, mille võib näiteks raamatupidajale ülekande tegemiseks nina alla lükata. Reklaami meie poolne kontroll ja käivitamine võtab aega enamasti alla tunni.

Aga nüüd asja juurde: kas ja millal teha tekstireklaami? Kuigi reklaaminduses on nii klikkide üle lugemise pooldajaid kui ka vastaseid, on siiski kliki hind ja CTR see, mis teeb kaks reklaami omavahel võrreldavaks, see on täna Eestis siiski ainus reaalne mõõtühik tuvastamaks, kui palju tähelepanu Sinu reklaam pälvis.

Allpool on toodud kaks reklaaminäidist: esimene neist atraktiivne, teine vähem atraktiivne...

elatisabi.ee reklaami statistika on avaldatud tellija loal.

Nagu näha, on Elatisabi.ee reklaamil 5x kõrgem CTR, millest kohe tuleneb 5x madalam hind iga kliki kohta reklaamil. Miks nii? Ilmselt pakub elatisabi teema laias internetis oluliselt laiemapinnalist huvi, kui internetireklaami tellimine. Pealegi on elatisabi reklaam teksti poolest tabavalt kirjutatud, see kui keegi raha jagab, jääb ikka silma ju!
Pange tähele, elatisabi reklaami hind kliki kohta on vaid 1.41kr! Ehk siis, kui teha veelgi atraktiivsem tekst, võib kliki hinna lausa rekordiliselt madala saada.

Ja isegi teise reklaami kliki hind 5.89kr on täiesti mõistlikus suurusjärgus. Seda tänu tekstireklaami odavale näitamiskorra hinnale, mille me saame all hoida tänu sellele et näitame tekstireklaame oma "vabadel pindel", ehk siis kui muid tellitud reklaamikampaaniaid parasjagu näidata ei ole.

Tuesday, March 25, 2008

Kuidas teha internetireklaami Eesti venekeelsele publikule?

Ka seda küsimust on meilt palju küsitud ning vaatamata sellele, et Klikivabrikul on head vastused olemas, on reaalseid kampaaniaid vähe tellitud. Põhjused on arusaadavad ja selguvad ka käesolevast postitusest.

Eestimaal elavate ja vene keelt kasutavate internetikülastajate käitumisharjumusest saab teatava ülevaate Alexa tabelist. Tuleb arvestada, et Alexa mõõdab vaid neid külastajaid, kes on installinud oma arvutisse spetsiaalse uuringumooduli, seega võib seal esineda teatav statistiline viga. Nagu näha, on TOP-100 saitide hulgas põhiliselt Venemaa, rahvusvahelised või siis eestikeelsed portaalid. Eesti oma venekeelsed on paraku emamaaga võrreldes vähem atraktiivsed. Mis on ka arusaadav, kuna suurel Venemaal on tänu tohutule külastajate hulgale võimalik oluliselt kvaliteetsemat sisu toota. Venemaa suuremad portaalid müüvad loomulikult reklaami ka Geo-IP järgi, kuid et nende mahtusid arvestades on Eestist pärit liiklus kaduvväike, siis sellise kampaania tellimisel märkimisväärsetest allahindlustest veel ei räägita. Hindadest saab aimu näiteks siit ja siit.

Küll aga on päris aja- ja töömahukas ettevõtmine nende erinevate portaalidega suhtlemine. Tellimine, materjalide tootmine-saatmine, arveldused... Ma ei väida, et see ennast lõpuks ära ei tasuks, teatud tingimustel kindlasti tasub. Tõsise soovi korral andke teada, teeme päringud ja edastame pakkumise. Pidevalt aga ei suuda Klikivabrik Venemaa portaalidest näitamismahtu osta, kuna olukorras, kus reaalne klient tekib pindadele ehk 2-3 korda kuus, ei ole meil võimalik neid pindu pidevalt broneerituna (ja kinni makstuna) hoida.

Eestimaised venekeelsed portaalid ning mitmekeelsed keskkonnad, kus sisenemisel valitakse vene keel, suudab Klikivabrik ära katta. Muidugi on veel ka suurte Eesti uudisportaalide venekeelsed keskkonnad, mida täielikult välistada ei tasuks – teatud toodete puhul võivad need isegi töötada. Küll aga ei ole venekeelsele külastajale mingit mõtet eestikeelset reklaami näidata – click-rate jääb vaatamata keeleseaduse nõuetele väga nõrgaks. Eraldi venekeelsete reklaamide kujundamine on aga reklaamibüroode jaoks sageli ületamatult raske ülesanne. Või siis jääb see esimesena turundusplaanist välja, kui kliendil on vaja eelarvet kokku tõmmata.

Seega – lihtsat ja odavat lahendust ei ole. Reaalsed variandid, mille vahel valida, on järgmised:


  • Suhelda otse Venemaa portaalidega ning tellida reklaam sealt.
  • Tellida reklaam Googlest, keeleks vene keel ja piirkonnaks Eesti.
  • Kasutada Klikivabriku venekeelsete portaalide paketti.
  • Kasutada Eesti uudisportaalide venekeelseid keskkondi.

Võib ka kõiki neid omavahel kombineerida, kui Google pakutav maht näiteks väikseks jääb või Venemaalt tellitav maht liiga kallis tundub. Milline lahendus reaalselt töötab, näitab ainult testimine. Igal juhul peab arvestama, et mõtte-, asjaajamise- ja analüüsitöö mahtu tuleb kõvasti. Mõõduka tasu eest oleme muidugi nõus selle raske töö enda peale võtma.

ÄP: Enne mõõda tõhusust, siis alles reklaami

Originaal Äripäevas
25.03.2008 00:00

Selleks, et reklaam oleks tõhus, on vaja täpselt sihtida. Internetis on see võimalik täpsemini kui muudes meediates.

Toimiva kampaania saavutamiseks peab sihtgrupiteemalise teoretiseerimise asemel kasutama kampaania eeltestimist nii reklaamikujunduste, sõnumite kui ka meediakanalite lõikes, arvab internetireklaami firma Klikivabrik tegevjuht Jaano-Martin Ots. Tema sõnul peaks testimine olema mitmeastmeline.

Enne kampaaniat

Esmalt paisatakse reklaamikujundused lühikeseks perioodiks kõigisse portaalidesse, kuhu võimalik. Kui reklaaminäitamisi on kogunenud tulemuste statistilise täpsuse jaoks piisavalt palju, analüüsitakse, millised reklaamikujundused ja millised keskkonnad kõige paremini töötasid, ning tehakse kampaaniaplaan vastavalt tulemustele ümber.

Mittetöötavad kombinatsioonid kujundustest ja portaalidest kõrvaldatakse ning päris kampaanias kasutatakse ainult neid kujundusi ja keskkondi, mis tõid enam reaalseid soovitud tehinguid. "Mõõta tuleb reklaamikulu ühe tehingu kohta. Tehingud olgu reaalsed - autofirmal registreerumine proovisõidule, finantsasutusel online-liisingutaotluse vormistamine, limonaadifirmal tarbijamänguga liitumine jm," seletas Ots.

Internetiturunduse firma DreamGrow Digital tegevjuhi Priit Kallase sõnul võivad väikesed muudatused kampaania sõnumis või loovlahenduses tulemusi lausa kordades muuta: "Veebireklaami eeltestimine on väga oluline, selleks on olemas mitmed tasulised ja tasuta vahendid. Kui testimisest on tehtud iga kampaania lahutamatu osa, siis ei ole tegemist ka olulise lisakuluga eelarves." Kallase sõnul on võimalik läbi katsetada pea kõike: sõnumit, visuaali, atraktiivseid hinnatasemeid, sisutekstide järjestamist, tooteid ja muud.

Kõhutunne ei tööta

Inimese tähelepanu liigub tihti teistmoodi, kui meile terve mõistus ette ütleb ning seda ei saa täpselt ennustada, tegelikkust peegeldab proovimine. "Testisin kolme sarnast internetireklaami kujundust, neist üks töötas 3,3 korda paremini kui teised kaks. Miks, võin vaid oletada, testimata ei oskaks iial ära arvata," kirjeldas Kallas.

Kuna internetireklaami testijaid on vähe, ei paku ka reklaamikanalid testimist kui teenust. Delfi müügijuhi Allan Sombri sõnul ei paku nad klientidele eraldi testimisteenust, kuna seda on vähe küsitud: "Samas on mitmed kliendid kasutanud tavapindu nii, et kampaania alguses testitakse erinevaid sõnumeid ja kujundusi ning hiljem kasutatakse rohkem enamtoiminud lahendust."

mis on mis
  • CTR - Click Through Rate näitab, kui palju reklaamile klikatakse protsendina reklaami näitamiste arvust.
  • ACR - Action Conversion Rate näitab protsendina, paljud reklaamile klikanutest tegevuseni jõuavad.
tasub teada
Reklaami näitamisi veebilehekülgedel saad planeerida statistikalehtede abil
    audience.gemius.ee
  • Gemius küsib oma süsteemiga tasu eest liitunud portaalide kasutajatelt cookie põhjal näidatava pop-up-ankeediga: oled mees või naine, kui vana, palju palka saad? Vastamine on vabatahtlik. Vastajad ei kujuta seega endast representatiivset valimit kogu auditooriumist. Samuti on sees cookie-kustutajate ja valetajate risk, kuna cookie-kustutajad mõtlevad välja olematuid profiile. Pildist on väljas olulised firmad, kes ei ole maksnud.
    tnsmetrix.emor.ee
  • Uuringufirma Emori passiivne cookie'del põhinev mõõdikleht. Kuigi reklaamikanalitele on liitumine tasuline, on esindatud enamik Eesti internetilehekülgi ning on "esindatava raha" järgi suurim. Demograafilist infot ei pakuta.
    www.metrix.ee
  • Täpne, sõltumatu ja tasuta statistika veebisaitide kohta, kuid klikkajate demograafilise infota. Kuna lehekülg on tasuta, leiab sealt paljude väikeste lehtede info ning sinna saab lisada ka oma firma veebilehe. Aluseks Google Analyticsi statistikaprogramm.
Perfektset allikat ei ole, otsus tuleks langetada erinevaid tööriistu kasutades. Ehkki Gemiuse demograafiline info ei ole väga usaldusväärne, on ta siiski parim, mis saadaval.


Thursday, March 20, 2008

Kas Klikivabrik on parem kui Delfi?

Just sellise küsimuse küsis meilt hiljuti üks turundusspetsialist. Ta tundus nagu pisut pettunud, kuna arvas, et meie süsteemi kaudu Delfi portaali reklaami osta ei saa. Tegelikult, saab küll. Mitte küll kõigi nende tehniliste ja analüütiliste lisavõimalustega, mis Klikivabrik täna pakub, aga kui vaja, teeme ära.


Mis mind mõtlema pani, oli küsimus, et kas Klikivabrik on parem kui Delfi. On ja ei ole ka. Külastajate arvu poolest on Klikivabriku võrgustik suurem. Enamus Klikivabrikuga liitunud portaalidest ei ole ka reklaamiga nii üle ujutatud, kui Delfi, seega - märgatavus on parem. Hind on odavam. Samas, Delfi on tuntud kaubamärk, mida kassid ostaksid. Ja Delfi on koht, kus turundusspetsialistid ise oma tööaega veedavad, seal tehtud reklaami näevad nad ise ka ja seepärast tundub see justkui paremini töötavat.

Tegelikult, turunduslikus mõttes ei ole ükski portaal (ei Delfi ega ükski Klikivabrikuga liitunud ca 120 portaalist) iseseisev kanal. Kanal on Internet, portaalid on vaid üks võimalik viis külastajate grupeerimiseks. Nagu kanalis "TV" on erinevate auditooriumidega telesaated, näiteks "Tantsud Ojulandiga" või "Pealtpanija".

Mõtlesin, kuidas turundusspetsialistile asi kõige lihtsamalt ära seletada. Näiteks nii.

Kujutleme Õllesummerit. Turundaja jaoks eelkõige kui kohta, kus saab oma firma reklaami näidata. Paneme Õllesummerile plakati üles. Tuleb 100 000 inimest, enamus neist ehk isegi näeb seda plakatit. Mille kõrval, all, peal, ees ja taga on veel vähemalt 20 muud plakatit. Kindlasti mõnele inimesele jääb ka sinu plakat meelde. Teoreetiline kontaktide arv 100 000, praktiline efektiivsus: 100 000 / 20 = 5 000.

Aga nüüd kujutleme jaanipäeva. 200 000 väikest lõket külades, suvilates, koduhoovides. Ja iga lõkke ümber vähemalt 4-5 inimest. Kui saaks kõigi nende lõkete kõrvale oma plakati üles, kuidas tunduks? Teoreetiline kontaktide arv: 200 000 x 5 = 1 miljon. OK, arvestame sealt maha need, kes juba liiga purjus on või muul põhjusel plakati sõnumit vastu võtta ei suuda. Isegi, kui jätame pooled jaanikulised kõrvale, oleks tõhusate kontaktide arv 500 000. Täpselt 100 x rohkem, kui Õllesummeril.

Klikivabrikul on tehnoloogia, mis lubab panna plakati just nende väikeste jaanitulede kõrvale. Ja muidugi ka Õllesummerile, kui keegi seda soovib. Aga seal väikeste jaanitulede kõrval ei ole kõigi Õllesummeri sponsorite plakateid.

Ning lisaks, kujutlegem, et kõigi nende väikeste jaanitulede juures olevate plakatite all saab seda toodet, mida pakutakse, kohe ka osta ja meie server mõõdab ära, kui palju neid ostusid tehti! Just selles on Klikivabriku tehnoloogiline eelis. Õllesummeril võite õlut osta. Poole kallima hinnaga, kui kodupoest enne jaanitulele minekut saab.

Wednesday, March 19, 2008

Elioni pornoäri ja Leedo tabamatud laimajad

Tõnn küsis Ekspressi arvamusrubriigis retooriliselt, kas meedia kolletab. Muidugi kolletab, Tõnn. Vaata kasvõi, mida Marju Lauristin on kümne aasta jooksul arvanud. Arendan Ekspressi palvel teemat edasi ja arutlen, kuidas Internet kui meediakanal üha enam kolletub.

Kõige lihtsam vastus on, et täpselt vastavalt publiku soovidele. Mis on Internetis kõige enam otsitud teemad? Näiteks enamlevinud otsisõnade järgi? Ära arvasite. Isegi, kui kõvasti ei öelnud, siis mõtlesite. Seks, porno, prominendid ja nende erinevad kombinatsioonid. Mõnel pool lisanduvad ka rahvusküsimused (eestlased-venelased; hiinlased-tiibetlased) või religioon (moslemid-kristlased). Kui õnnestub kokku segada rahvustevaheline religioonikonflikt, seksiskandaal ja pornopilt, on tulemuseks täiuslik uudis.

Selles pole midagi uut. Tosin aastat tagasi, kui sain tänu Luige Hansu tutvustele võimaluse lühikest aega Londoni suurimas sopakas The Sun kogemusi omandada, ütlesid lipsustatud meediamanagerid (sest toimetajateks nimetamine oleks liigne kompliment) välja igikestva tõe: „Metroos loevad nad, jah, Times’i, kuid kotis on neil igal juhul ka Sun olemas”. The Sun ei pööra erilist tähelepanu artiklite tõelevastavusele. Lugusid kombineeritakse just inimeste madalamaid (uudis)himusid arvestades. Kui skandaali ei ole, mõeldakse see välja. Ja lisatakse natuke pornot. Kõik ostavad. Internetis lehte osta ei saa, aga lugejad klikivad ja kommenteerivad. Ning vaatavad iga liigutuse juurde reklaami. Turu nõudlusele vastamises on Internet kiirem ja paindlikum kui konservatiivne pabermeedia, kes püüab olla, ütleme, nagu The Times. Ja The Sun – see on elu24, reit, delfi ja kõik muu, kus inimesed oma igapäevaseid töötunde veedavad. Või pornosaidid, mida vaadatakse neis arvutites, mis ekraaniga kabineti ukse poole ei ole.

Interneti-pornotööstus kasutab juba aastaid väga osavaid turundusvõtteid, mida meie E-koolitusseminaridel alles suurte imedena esitletakse. Kasutaja login-nimeline reklaam ja spämm, geo-IP-järgi lähima sextutvuse asupaiga pakkumine, video- ja audioreklaamid, – kõik see on pornotööstuses ammu igapäevane. Samades keskkondades ringlevad online-kasiinod, piraat-teoste allalaadimised ja uskumatute võidusummadega libaloteriid.

Soliidsemad reklaamitellijad on seni siiski kahtlase kuulsusega (kuid väga suure külastajanumbriga) keskkondadest igaks juhuks eemale hoidnud. Näiteks ühel maailma kuulsamal torrenti-saidil, rootslaste PirateBay’l pole rootslaste SEB-pank ennast seni reklaaminud.

Kuid see trend on muutumas. Spetsiaalsed kollaste uudiste portaalid, näiteks elu24.ee, suudavad meelitada juba ka SEB-panka. Samuti reklaamib SEB ennast meeleldi osaliselt Eesti riigile kuuluvas Neti.ee-s, mis samuti juba aastaid aktiivse pornovahendusega tegeleb.

Ja muidugi Elion ise. Viimane tulevikulahendus pakub kõnekeelse eufemismi „porr” taha varjudes sulaselget pornot. Ja on selle üle uhke. Isegi Äripäev esitles Elioni osavat pornoreklaami kui õnnestunud turundustegu. Telest tuttavat lühifilmi olevat Youtubes juba üle 20 000 korra käivitatud. Mis on küll Elionile endale kuuluva Neti.ee ühe päeva reklaaminäitamiste arvust (ca 1 miljon) 50 korda vähem ja seega ühe külastuse kohta ülikulukas ja ebaefektiivne, kuid siiski innovatiivne ja noortepärane lähenemine.

Käivitades Internetireklaami võrgustikku Klikivabrik, tegime kindla otsuse, et pornoportaalidesse me reklaami ei paigalda ja erootikateenuste reklaami vahendamiseks ei võta. Nüüd, vaadates, kuidas isegi Eesti riigi osalusega börsiettevõtte internetiprojekt Neti.ee juba aastaid edukalt pornovahendusega tegeleb, oleme kaalunud, et äkki siiski teha kõrvale teine võrgustik, mis ühendaks madalamate huvidega külastajaid. Tegelikult on need ikkagi samad külastajad, lihtsalt EMOR-i küsitlejale ei julge nad tunnistada, et vaatavad lisaks Youtube’le ka youporri. Ja ajapikku, nagu näitavad suurte meediaväljaannete kõrvale tekkivad elu24-tüüpi kollased keskkonnad, sulavad nad vaikselt ühte.

Pornoga samadel emotsioonidel mängivad sõimu-, laimu- ja kõmu-uudised. Selleski sektoris on veeb 2.0 suure panuse andnud, võimaldades meediakanalitel endal toimetuste koosseise koomale tõmmata ning lasta külastajatel toota just sellist sisu, nagu nad ise lugeda tahavad. Selle õnnetuse sai endale kaela ka Leedo. Ootan huviga kohtulahendit. Muidugi pole ilus anonüümselt inimest sõimata või ähvardada ahju ajada. Teisest küljest, kuna sellised kommentaarid tekitavad lisakommentaare ja genereerivad keskkondadele liiklust ning formaalselt andis Leedole kuuluva firma tegevus jäätee-fännidele aluse kibedaid mõtteid mõelda, on protsess täiesti normaalne. Kui Leedo suudab Delfi kinni panna, tähendab see lihtsalt seda, et kommentaarid kolivad välismaa keskkondadesse, blogidesse ja Youtube-sarnastesse kohtadesse. Ootaks huviga, kuidas Saaremaa Laevakompanii Google vastu kohtusse läheb. Advokaat Vaher saaks ilmselt kõva rahvusvahelise kogemuse ja Leedo rahvusvahelise õigusabiarve. Google on kõikvõimalikeks kohtukaebusteks väidetavalt kõvasti valmistunud.

Ja kuigi tänaseks on blogide külastatavus alles kasvuteel ning reklaamikanalina neist veel suuremat asja pole, on eelpool mainitud trendid blogideski väga selgelt näha. Üks Eesti populaarsemaid blogisid ratsutas aastaid vaese naisterahva seljas, paljastades teda ja tema tuttavaid nii tõestes kui vähem tõestatud detailides. Isegi manipuleerimise vanameister Edgar pidas oma blogis vajalikuks paigutada samasse postitusse sõnad Evelyn, aju ja kepp, lisaks hulga muid slängisõnu, mille järgi otsimootorid nüüd ka tema lehele oskavad jõuda. Üle hulga aja sai Edgari blogi jälle päris palju külastusi. Kokkuvõttes, soovitaks Leedol mitte sõdida loodusjõududega ning järgida vana meremehetarkust: valida tuule suhtes soodsam kurss. Näiteks avada oma blogi ja selgitada seal, miks siis ikkagi on vaja teatud aastaaegadel laevadega tavalisest erinevatel liinidel kurseerida. Ja et blogil ikka liiklust oleks, siis natuke skandaali, prominenti ja pornot. Laevadel juhtub ju nii mõndagi huvitavat, millest kirjutada.

Wednesday, March 12, 2008

Reklaamipinna odavmüük osta.ee kaudu

Jälgisin huviga, kuidas kulgeb Jüri oksjon. Nagu ma aru saan, oli pakkumine elav, hind tõusis kiiresti ja oksjoni võitja ostis 925 krooniga 1,75M + 0,5M + 0,07M = 2,32 miljonit 728x90 bännerinäitamist.

CPM hinnaks teeb see 0,39 kr. Ei saa kahjuks siinkohal kommenteerida Nagi, Fotoalbumi ja Toru CTR-% ning seeläbi ostetud kampaania eeldatavaid klikihindu. Kuid küllap rõõmustavad needki oksjoni võitjat. Kadedaks teeb. Oleksin isegi pakkumise teinud, aga paraku on meil Jüriga teistsugune kokkulepe.

Vähemalt on turg indikatsiooni andnud, ka Delfi teeb kuuldavasti päris kõvasid allahindlusi. Mõtlemisainet on. Ilmselt seisneb netireklaami lisaväärtus siiski milleski muus, kui suures reklaaminäitamiste hulgas. Äkki on märksõnadeks näiteks hea meetrika, täpne sihtimine või testimine?

Wednesday, March 5, 2008

Lubame MSN-s 0,9 promilli ja teeme naastrehvid arvutile kohustuslikuks!

Kui Kaja oma blogiga koolimajja jõudis, oli mul Ekspressi palvel kirjutatud kommentaar juba avaldatud. Aga kordame siis üle.

Inimkäitumisel on ikka kummalisi külgi. Oleme uhked oma Skype-poiste maailmatasemel ettevõtmise üle, kuid selmet, et seda kasutada, teeme ise oma elu raskeks. Vaidleme naastrehvide üle, istume ummikutes ja kirume parkimiskorraldajaid. Aga võiks parem vaadata, millised võimalused me kasutamata jätame.

Tegelikult tahtsin hoopis eestlaste e-käitumisest kirjutada, kuid jõudsin jälle autostumise pahedeni. Tea, kas oli põhjuseks järjekordne ebameeldiv pealinnaskäik või on neis kahes tarbevahendis midagi olemuslikult sarnast. Kindlasti kiire kasutajaskonna kasv ja personaliseerumine. Vanasti said arvutuskeskuste ja autobaaside hüvedele ligi vaid väljavalitud, täna peetakse normiks, et peres peab nii autosid kui arvuteid olema sama palju, kui pereliikmeid. Kõige suuremad autoparklad ja kõige kiiremad arvutivõrgud on ülikoolide ümbruses. Kellel pole, see kadestab naabrit ja kellel on, tahab uhkemat. On siiski ka erinevusi. Näiteks kasutajateadlikkus. Ja ühiskonna valulävi teatud teemade arutamisel. Kõige parema pildi sellest, mis inimestele korda läheb, annab kommentaaride hulk populaarsetes portaalides. E-teemasid, mida entusiastid ja riiklikult toetatud propagandistid püüdlikult päevakorras hoiavad, kommenteerivad tavaliselt vaid samad entusiastid ise. Piisab aga avaldada mõni lugu liiklusjoomarlusest, paraparkimisest, prominentkihutamisest või – viimane poleemika – naastrehvidest, kui igaüks teab midagi arvata. Kommentaaride hulk jõuab kiiresti sadadesse ja annab ajakirjanikele ainet mitmeteks päevadeks. Pime roolijoodik sai ruttu rahvuskangelaseks, kuid kes mäletab kevadise kübersõja kindraleid? Jah, tagantjärele püütakse küberkaitsjaid küll kilbile tõsta, kuid see on pingutatud ega pälvi kuigi palju kaasamõtlejaid.

Ometi oli meil ju tiigrihüpe. Ja E-eesti. Mis on neist küll saanud? On’s meie infoliiklus sama ummistunud kui Tallinna kesklinn või eluohtlikum kui Tartu maantee? Justnagu ei oleks. Sellegipoolest paistab E-eesti juba ammu enam mitte hüppav tiiger, pigem priske ennasttäis kodukass, kellele meeldib mõelda, et ta on lõvi. Ja autoga sõita. Loorberitele oleme puhkama jäänud. Aga see vist paistab olevat Euroliidu üldine trend. Isegi meie e-rinde reporterid CeBitilt raporteerivad, et aasta suurima IT-messi meeleolu on loid ja jahe. Turgudel, kus internetivõrku alles lahti rullitakse, on hinna ja ühenduskiiruse suhe oluliselt parem, kui meil. Kuvarid on suuremad ja protsessorid väledamad. Ja kasutajad tunnevad kavalusi, mida meie ligimesest kahtlustadagi ei oskaks. Nagu meie tosina aasta eest imestasime, et Soomes-Rootsis töötab tõeline muuseumikraam, vaatavad ukrainlased ja rumeenlased täna muigelsui meie kunagist hiilgust. Neil hea irvitada, nad saavad täna kõik viimase sõna järgi välja ehitada, pole vanu vaskjuhtmeid ja jääkväärtusega bilansis olevaid arvuteid tülinaks ees.


Stagnatsioon avaldub ka eesti inimeste arvutikasutaja-käitumises. Oleme seda palju uurinud, töö on selline. Kvantiteet on muljetavaldav, arvutitunde, veebilehtede külastusi ja sotsiaalset suhtlemist on kuhjaga. Aga kvaliteet jätab soovida. Kasutatakse arvutisalongis installitud standardseades programme Aknad ja Kontor, viirusetõrjevahendid on värskendamata ja kellad-viled võtavad poolpidustest protsessoritest viimase võhma välja. Tulemüürid on kustunud, parooliks on „password” ja ID-kaardi kasutusvõimalused ei taha kuidagi edeneda. Rääkimata ikka ja jälle välja ujuvatest kõrgtehnoloogilistest lahendustest, mille oluline osa on e-maili paberile trükkimine ja kulleriga teise tuppa toimetamine.

Seda virisemist võiks lõputult jätkata. Kuigi kõiki võimalusi õigesti kasutades saaks seada sisse mugavaid kodukontoreid ja efektiivseid kaugtöövõrgustikke, säästa aega, kütust ja närve. ID-kaardiga antud allkirja tunnistavad koguni kohus ja notarid, telereklaam lubab juba olemasolevatele imelistele võimalustele varsti lõhnatelefoni lisada, kuid praktikas kulutatakse iga päev kümneid tuhandeid tunde, et liigelda koosolekule ja tagasi, kus asist juttu jätkub kümneks minutiks. Kõige kurioossemad on juhtumid, kus kodanik, vaevumata külastama ID-kaardi kodulehte, pakub, et ta võib oma ID-kaardi postiga saata või selle allkirja andmiseks isiklikult kohale tuua. Mõni ime siis, et pangakoodide kopeerijate elu nii lihtne on.

Miks me kõiki e-eesti võimalusi ei kasuta, vaid eelistame autoga ummikus istuda, ei saa ma aru. Kui elu vahepeal mu vähe pikemalt võõrastele maadele viis, olid Skype ja Thunderbird ainsad kanalid, mille kaudu kodumaaga suhelda sain. Internetiühendusi leiab isegi Aafrika vaesematest piirkondadest, nii et selles mõttes on Internet maailmast tõesti globaalse küla teinud. Ajasin sealt sarnaseid tööasju, suhtlesin samade inimestega, sai koosolekud peetud, allkirjad antud ja kõik toimis. Nüüd aga avastan ennast ikka ja jälle imestamas, mis vägi sunnib pealtnäha päris normaalseid inimesi liiklema ühte kesklinna kontorisse kokku, et siis sama laua taga istudes üksteisele e-maile saata.

Ehk oleks tõesti abi, kui ministrid võtaks e-eesti elu korraldamise sama tõsiselt käsile, kui liiklusküsimused? Kehtestaks arvutitele tehnilise ülevaatuse ja kehvemateks sesoonideks kohustusliku viirusetõrje värskendamise? Või võtaks vastu seaduse, mis lubab MSN-s 0,9 promillist joovet, kuid vastutusrikkamates keskkondades ainult 0,5. Vähemalt tähelepanu saaks me e-teemad jälle ja ehk hakkaks me rohkem mõtlema, millele ja kuidas me oma igapäevast aega kulutame.

Monday, March 3, 2008

Muudetava sisuga reklaam: disaineritelt tükk tööd ära võetud

Saime käima sellise toreda vidina. Link viib küll ainult prototüübi juurde, sest kliendile antud päris admin-keskkonda ei saa avalikus blogis välja jagada. Reklaamikampaania on Klikivabriku võrgustiku saitidel näidatud ka. Toimis.



Asja mõte: anname reklaamitellijale võimaluse oma reklaame juba käimasolevates kampaaniates ise reaalajas muuta.

Teatavasti kaotab reklaam mingi aja pärast oma värskuse, saab tapeediks ega toimi enam. Üksikud reklaamid peavad muidugi mitmeid kuid vastu, aga tavaliselt tekib wearout 3-4 päevaga. Testitud. Kuid väsimuse vältimiseks piisab tihti väga lihtsatest muudatustest. Uus tekst. Teine toode, värske eripakkumine, teine hinnanumber. Rääkimata siis juba disainimuudatustest.

Paraku on disaineritelt uue kujunduse kättesaamine tihti keeruline ja aeganõudev. Ja muidugi ka kulukas, sest iga save as liigutuse eest küsib korralik disainer ju vähemalt 2 kujundustunni tasu. Täna käivitatud lahendusega aga õnnestub meil reklaamide väsimist vältida lihtsa võttega: reklaamitellija saab ise oma reklaami värskendada. Kõige lihtsam on teksti vahetamine. Jälgid statistikast, millal CTR langema hakkab ja vahetad reklaamil sõnumi ära. Sarnastel lahendustel saab vahetada ka pilte, numbreid ja tegelikult, mida iganes. Võib panna reklaami ka RSS-ga värsket sisu tõmbama, nagu selles feedburneriga tehtud reklaamis, mis tõmbab värske sisu siitsamast blogist.