Tuesday, February 26, 2008

Bookinghouse tõmbas ID-kaardi juhtme seinast


Bookinghouse.net läks leedukatele. Tore, kui firmad kasvavad, ühinevad ja siis veel kiiremini kasvavad. Kindlasti harjuvad kasutajad uue süsteemiga ja ükski lend ei jää lendamata. Aga ID-kaardiga sisse logimise ära kaotamine ei ole küll väga isamaaline tegu. Parafraseerides tuntud tegelast telefilmist: edasiminek, seltsimehed, on igatahes tagasiminek!

Wednesday, February 6, 2008

Seakari, mitte infokataloog

Juba mõnd aega on SEO (otsimootori-optimeerimine) endaga kaasa toonud koledaid tagajärgi. Eelkõige Google Eesti otsitulemustes. Otsides Googlest mõnd firmat või tegevusvaldkonda, satuvad orgaaniliste tulemuste etteotsa mitte soovitud ettevõtete veebilehed, vaid infokataloogid koos otsitud märksõnaga. Tihti sisaldab lingilt avanev järgmise kataloogi otsingutulemus kõike muud peale soovitud info. Õnneks on küll kohe käepärast järgmine võimalus otsingut teha. Seekord juba vastava kataloogi klientide hulgast.

Levinumad otsitulemuste-spämmijad on: 1188, 1182, infoweb, turismiweb, privatinfo, infopluss, teenus.info, iavenue, kontakt.ee, yellowpages, kompass... Täiendage ise seakarja edasi. Neti teeb sama asja vähemalt viisakalt, pannes otsingutulemusse lisarea, kus viidatud konkureerivale kataloogile telemedia.ee koos vastava märksõnaotsingu lingiga.

Kellele see jama kasulik on? Info otsijale ei olegi, sunnib lõputult lisaklikke tegema ja jooksutab mööda kirjaoskamatuid lehekülgi, kus arusaamatult liigendatud mõttetu info. Aga kataloogid esitavad kõik need õnnetud, kes sel viisil nende lehtedele on petetud, oma reklaamitellijatele kui andunud kliendid. Näitavad statistikat, kus selgelt näha, kui paljud veebikülastajad kliendi märksõnaga otsingu tegid, mis siis, et tegelikult tegi otsingu Google. Ja kuigi tegelikult bouncesid kohale peibutatud otsijad vihaselt minema, ei saa keegi sellest teada. Kataloogi külastajate käitumine on kataloogi ärisaladus. Nagu ka reklaamikontakti hind sellise petetud-bouncenud külastajaga.

Loomulikult, iga korralik kataloog võtab kliendilt tõsise portsu raha, et nende andmed telefoniraamatusse sisse kirjutada. Ilmselt sealt jama peale hakkaski. Telefoniraamatuid ju enam ei osteta. Tõstke käsi (kommentaar blogisse või e-mail: info@klikivabrik.ee) kes on ostnud või saanud endale mõne 2008 aasta telefoniraamatu ja seda ka kasutab? Põhimõtteliselt vist piisabki tänapäeval kataloogiäri tegemiseks, kui trükkida täpselt nii palju telefoniraamatuid, kui müügimeestele kaasa andmiseks vaja on. Ülejäänu teevad ära osavad sitemap'i-kirjutajad.

Vähemalt täna õhtul veel oli Google täiega ära lollitatud.

Mis või kes on Neti ehk põrguvärava valvur


Kui uskuda EMOR-i statistikat, siis teab 893 000 eesti arvutikasutajat, et Neti on interneti peamine leht. Osaliselt neil ongi õigus, enamusel eestlaste browseritel on neti.ee avaleheks, mille kaudu minnakse ratesse, e-panka ja oma e-maile lugema. Vähemad teavad, et Neti oli sumerite põrguvärava valvur. Kaldun arvama, et neti.ee nimepaneku juures mõeldi küll rohkem inglisekeelsele sõnale „võrk” kui põrguväravatele, aga mõnes mõttes iseloomulik on sumeripärane nimi meie suurimale portaalile küll. Nii et selguse huvides on mul ettepanek kasutada portaali nimena „neti.ee” ja põrguvärava valvurina lihtsalt Neti.



Neti.ee on hea ja loogiline kataloogipuu, mis teenindab täielikult kasutajate navigatsioonilist vajadust. Ka infootsingu ülesandega tuleb ta suurepäraselt toime, otsing töötab kiiresti ja annab relevantseid tulemusi. Spetsialistid oskavad alati midagi norida ja neti.ee reageerib kiiresti. Igati hea uksehoidja. Ehk avaleht. Kuigi nime poolest loogilisem, ei saa avaleht.eu kuidagi vastu.

Siiski on üks arvutuskäik, millest ma täpselt aru ei saa. Postituse alguses viidatud TNS annab 2008/5 neti.ee külastajate arvuks 893 216 unikaalset külastajat. Samast EMOR-ist leiame, et Eestis on 1 164 777 elanikku (vanuses 6-74), neist 66% kasutavad internetti. Võrdlev %-arvutus ütleb, et netikasutajaid (nii interneti kui neti.ee mõttes) saaks maksimaalselt olemas olla 768 752.

Saan aru, et arvutusmetoodika erinevus ja cookie kasutamise küsimused. Meie mõõtmiste järgi keelab cookiesid 2,4% eesti internetikasutajatest. EMOR-i andmetes sisalduv vasturääkivus on aga üle 124 000 kasutaja nädalas. Vaevalt, et need saavad olla ainult cookie-keelajate või kustutajate korduvkasutused. Nii tihti nad nüüd ka cookiesid ei kustuta.

Neti.ee on igati hea reklaamikanal. Märksõnaotsing töötab hästi, tekstireklaamid ja bännerid toodavad uskumatult kõrge CTR-i. Kõike seda teab Neti.ee isegi ning sellest tulenevalt ka konkureerivatest reklaamikeskkondadest kordades kõrgem ühikuhind. Suur märgatavus ja kõrge click-rate ilmselt tasuvad ka paljude reklaamijate jaoks selle kõrgema hinna maksmise ära. Kes mõõta oskavad, neil on kindlasti olemas ka vastavad arvutused kliki ja actioni kohta. Kahjuks ei kiputa sedasorti infot eriti jagama, nii et oma kogemusega saame kõrvutada vaid kuulujutte.

Need kadunud 124 000 külastajat nädalas aga ei anna mulle rahu. Eesti oludes on see nii suur hulk külastajaid, et sait, mis saab 124 000 unikaalset visitori nädalas, kipuks juba absoluutsesse TOP-10 listi. Sellise külastajahulgaga suudaks iseseisvalt päris kenasti reklaami müüa. Seda on pea sama palju, kui Eesti Ekspressil lugejaskonda (mitte trükiarvu, mis on veel üle poole väiksem). Kuidas siis saab olla, et need külastajad neti.ee-l justnagu on olemas ja siis ei ole ka. Sellesama EMOR-i andmete järgi? Kas reklaamiostjad ikka saavad need külastajad kätte või mitte? Ja kui reklaamiostjad on nõus nende kadunud külastajate eest maksma, siis võiks nad samahästi ju maksta portaalile http://www.olematukylastaja.ee/ ?


Siit küsimus kõigile kolleegidele – kui palju maksab Eesti internetireklaamis klikk? Erinevates keskkondades, kui võimalik ja tõestatava statsiga. Kuulujutte oskame isegi välja mõelda.