Tuesday, June 26, 2007

Mis on blogipidaja palk?

Kuldar kirjutab, kuidas maailma edukaimad blogid teenivad miljoneid ja saab kohe ka vastuse. Muuhulgas viitas Kuldar Klikivabrikule. Täname meelespidamise eest.
Mõlema viidatud postitusega jääb üle vaid nõustuda. Eestikeelsete blogide külastatavus absoluutarvudes on nii väike, et täna kehtivate reklaamihindade juures võib Kuldari ennustus eesti blogipidaja teenistusest tõele päris lähedal olla. Kõige tublimatel ehk tuleks kalendrikuus tuhandeke kokku, väiketegijad aga peavad odavama restorani vaatama, kus kuuteenistus sirgeks lüüa.
Blogist palgatööd plaaniva ajaveebniku alternatiiviks oleks üle minna mõnele maailmakeelele ja sukelduda globaalsesse reklaamiärisse, kuid see tähendab eesti reklaamitellija huvi kadumist - mida oleks BIG-l või Tallinkil reklaamida USA või Austraalia vaatajatele? Maailmablogide pidajad eesti reklaamiagentuuridelt tellimusi ei saa. Jääb Google, kuid seal on juba hoopis teisel tasemel konkurents.
Kes siiski eestikeelse blogipidamise juurde jääb, peab arvestama siinsete võimalustega ja nende piires oma külastajaskonda kasvatama. Võimalusteks peamiselt provotseerivad pealkirjad, sage postitamine, poleemilised teemad ja võimalikult suur sõprade (või ka vaenlaste) ring, kes kõik omavahel üksteisele lingivad. Arvesse võttes, et eesti blogilugejaskonda ei saa võõrtööliste arvelt kasvatada, on Klikivabrik välja mõelnud paar motivatsioonipräänikut, millega meelitada blogipidajaid Klikivabrikuga liituma, kuid neid ma täna veel ei avalda. Teeme enne esimeste kuude kokkuvõtted ära ja vaatame, kes kui palju tegelikult teenis.
Muidugi jääb alati suur hulk blogipidajaid, kes ei kavatsegi oma ajaveebiga kunagi midagi teenida. Kes teevad seda lihtsalt hobi, lõbu, sõprade või iseenda pärast. Neile jääb palgaks rahuldus tehtud tööst ning kui nad oma ajaveebi maha ei kustuta, siis ka tulevaste ajaloolaste kustumatu tänu.

Saturday, June 16, 2007

Võlusõna: venelased

Eesti turundusäris on üheks võlusõnaks venelased. Oli 1992, kui ajalehe Den za Dnjom asutamisega eesti reklaamitellijale EEkspressi-laadse reklaamikanali lõime, on tänagi. Ütle, et suudad venekeelsele auditooriumile reklaami teha ning tellimuste tulv on tagatud. Tegelikult on seda lihtsam lubada kui teha.

Eesti telekanaleid siinsed vene keelt kasutavad elanikud ei vaata, kohalike venekeelsete lehtede tiraazid on väikesed, välireklaamis seab keeleseadus venekeelse plakati ülesriputamisele piirid ette. Internetis on eesti venekeelse kliendi tabamine eriti keeruline, kuna suured vene keskkonnad pakuvad ilmselgelt paremat teenust kui väiksed kohalikud. Küllap poleks siin ka Delfit ega Netit, kui maailmas leiduks eestikeelne suurriik, kus vastavad teenused maakeelsetena olemas oleksid.

Venemaa saitidele Eestisse suunatud reklaami tellimine on teoreetiliselt võimalik. Ka praktiliselt, kui harjuda veidi teistsuguse asjaajamisega, kui EPL reklaamiosakonnas. Geolocationi alusel ainult eesti vaatajatele reklaami küsides muutub tellija nende jaoks siiski nii väikeseks, et klienditeenindusele ei kannata enam üldse panustada. Ka AdSense kaudu saab nii väikese osa Eestimaa venelasi kätte, et täna ei tasu veel ära.

Veel hiljuti oli eesti külastatavamate internetisaitide hulgas peale rambler.ru, mail.ru ja kroxa.net ka ansipmudak.com (tänaseks maha korjatud). Milliseid saite eesti venelased veel külastavad? Millised on Eesti vene kogukonna kohalikud uudistesaidid, foorumid ja kommentaarilehed? Mõned oleme juba leidnud, küllap mõned leiame veel. Millised kogemused teistel selles vallas on?

Friday, June 8, 2007

Spämmigeeniused ja soodsad pruudid Ukrainast

Tunnistan, astusin ämbrisse. Nüüd peab mu spämmifilter võitlema ka venekeelse Vi%gra ja ja $uper-inve$tment-võimalustega.

Lugu ise järgmine: Ukrainas ühe veebiprojektiga tegeledes oli vaja teha mõned userid sealsetes foorumites. Noh, et oma projektile suunatud sõimule vastu vaielda ja tööjõudu meelitada ja muud sellist. Kontrollisin küll enne, et tegemist soliidsete ja hinnatud kohalike keskkondadega. Aruteludki ei tundunud kõige rumalamad ja kasutajaid oli palju. Kõik foorumid nõudsid toimivat e-maili aadressi, et aktiveerimislink saata. Et oma nime all esineda ja tagasiside otse kätte saada, ei hakanud regamiseks spetsiaalselt mingit mail.ru või hotmaili kontot tegema, kasutasin enda aadressi. Foorumite kasutajakontod said küll käima, kuid ilmselt aktiveeriti ka midagi muud. Postkasti hakkas saabuma massiliselt huvitavaid venekeelseid kirju.

Erinevalt inglisekeelsest spämmist sisaldab ukraina-vene variant lisaks tüüpilistele teemadele ka mõningaid rahvuslikke iseärasusi. Näiteks pakutakse võimalust abielluda soodsa hinnaga Ukraina tüdrukutega või osta kinnisvara Musta mere äärsetes piirkondades, mis just väidetavalt hakkavad hinda minema.

Ukraina internetiäri helgetesse perspektiividesse aga soovitan ettevaatlikumalt suhtuda. Seal on küll piisavalt nupukaid vennikesi, kuid oma energia rakendavad nad ilmselt parema meelega küberrünnakute või spämmibisnessi arendamisse, kui et Euroopa Liidu riikidest pärit tellijatele kvaliteetset progemisteenust pakuvad. Tüdrukud on neil muidugi ilusad.

Hoiatuseks järgmistele katsetajatele - mõnedes riikides tasub erilise hoolega kaitsevahendeid kasutada!

Thursday, June 7, 2007

Ma sattusin reklaami ohvriks!!!

Kui kuulete kedagi sellist juttu ajamas, siis suurima tõenäosusega võiks talle jama ajamise eest peksa anda. No kuidas ta siis ohvriks sattus? Nägi Novaluxi otsepostituses oi-kui-nunnusid kohvikannu soojendaja tutikesi, 25.50 tükk. Ei suutnud ostmata jätta ja nädal hiljem avastas et tal endal pole kohvikannugi? Olgem ausad, see on hoopis iseenda madala lauba ohvriks sattumine. Ainuke võimalus reaalselt reklaami ohvriks saada on eksitava reklaami (mis on seaduse vastane) puhul. Reklaam ütles et see kuuseistik kasvab 30m kõrguseks aga tegelikult müüdi sulle hoopis mingi bonsai-junn. Vot siis võid õigusega paugutada.
Ja inimesed kes üleüldiselt reklaamimist maha teevad ja ennast ülepäeva reklaami ohvriteks nimetavad, ei kujuta ilmselt ette milline oleks elu ilma reklaamita. Kalasõber ei saaks teada et homme on Selveris roogitud lõhe ainult 60.30, pooled ABBA austajad ei saaks teada et bänd otsustas uuesti kokku tulla ja viimased kontserdipiletid on veel müügis. Mina ise vahetasin just reklaami põhjal hiljuti mobiilioperaatorit, kuna sain just tavalisest interneti reklaambänneristist teada et Elisa paketis on megabaidi hind 150 KORDA (!!!) odavam kui minu senises paketis. Sellest reklaamist ilma jäämine oleks mulle tähendanud päris märkimisväärset otsest rahalist kulu.
Mul polnud plaanis reklaami ülistada, pigem juhtida tähelepanu et kõik reklaamid ei pruugi olla saatanast ja informatiivne reklaam võib sinuni tuua midagi sulle väga vajalikku. Kui aga telekas üks pank reklaamib et tal on kontoris vaheuksed paremini õlitatud kui konkurendil, siis on küll soov telekasse midagi Adblock'i sarnast installeerida.

Monday, June 4, 2007

Veebianalüütika - mida analüüsida üldse?

Altexi üritusel sai käidud. Selle eest aitäh neile! Samas aga viis teema mu mõtted sellele rajale et liiga palju analüüsi, graafikuid, tabeleid, protsente jms pole ka hea. Katsu sa kord nädalas kõik GA aruanded läbi käia ja süveneda. Ok, kui teedki seda, võid leida üht-teist huvitavat, näiteks avastada et pühapäeva hommikul on rohkem liiklust kui laupäeval. Huvitav-huvitav.
Aga so what? Seda küsimust peaks endalt alati sel juhul küsima. Et mis sa nüüd selle infoga peale hakkad. Ega üldiselt vist ei hakkagi. Nüüd jõame poindini. Nimelt on olemas aruandeid, mille põhjal saab otsuseid vastu võtta. Äriliselt elutähtsaid lausa. Näiteks võimaldab õigesti konfitud GA tuvastada, et millise reklaamikanali abil veebisaiti meelitatud inimesed rohkem su kola ostavad, kasutajaks registreeruvad või muul viisil sulle palju kasu toovad. Ja selle põhjal on juba imelihtne otsustada et kellega reklaamileping pikendada ja kellega lõpetada. Ja muidugi funnels, ehk näiteks tuvastamine et millisel veebisaidi liikmeks registreerumise astmel kõige rohkem kasutajaid käega löövad. See aitab teha konkreetset otsust: mida tuleks esmalt muuta et saavutada suurimat efekti.
Kokkuvõte: kui sul on mingi suvaline veebisait mida pead lihtsalt oma lõbuks, jälgi neid parameetreid mis tunduvad huvitavad ja lahedad. Kui aga veebisaidil on konkreetsem eesmärk (äriline näiteks), tasub esmalt tuvastada et millised analüütika näitajad aitavad sul teha konkreetseid otsuseid nimetatud eesmärgi paremaks täitmiseks. Neid on üldiselt üllatavalt vähe!

Sunday, June 3, 2007

Rehkendustund jätkub: mitu klikki on normaalne?

Eelmises tunnis õppisime arvutama, mis on reaalne CPM ja mille poolest see erineb hinnakirja kirjutatud soovunelmast. Nüüd vaatleme internetireklaami järgmist võimalikku hinnakujundamise põhimõtet ehk PPC (pay per click).

Enamasti kasutatakse PPC-ga samas tähenduses ka lühendit CPC (cost per click), mõnikord tehakse vahe sisse ja kasutatakse mõistet CPC kampaania tulemuslikkuse analüüsil. PPC järgi maksmine meeldib tihti rohkem reklaami tellijale, sest klikk on reaalne käegakatsutav kaup. Klikk on konkreetsem, kui lihtsalt kontaktide koguarv või bännerikuvamiste arv unikaalse külastaja kohta. Tavareklaami mõistetesse ümber panduna oleks klikk ehk võrreldav ühe reklaamivaataja sisenemisega kauplusse pärast telereklaamis 40 korda kuulutamist, et kaupluses XYZ on hullud allahindlused. Ost on hoopis midagi muud ja reklaami ning ostu vahelise seose analüüsimisest püüame kirjutada mõnes järgmises postituses. Internetireklaamis on võimalik seda seost väga täpselt jälgida.

Saidiomaniku jaoks on PPC alusel tasu maksmine palju hapum viinamari kui bänneri päevahind või reklaami näitamine CPM alusel. Et arvestada, kui palju reklaaminäitamine PPC alusel raha sisse võiks tuua, peab teadma reklaami CTR (click through rate). Eesti keeles head vastet ei olegi, täpseim oleks ehk klikkamisprotsent või läbiklõpsamistase. Sellest protsendist saab tuletada, mitu bännerinäitamist on keskmiselt vaja, et reklaamil üks klikk tehtaks. Vajalikku näitamiste arvu teades saab hinnata, mitme minuti, tunni või päeva jooksul „taksomeeter” järgmise tiksu teeb. CTR-i aga mõjutavad väga paljud tegurid ning see ei sõltu enam ainult saidi omanikust. Eelkõige annab suure CTR hea reklaam. Hea reklaam tähendab paljusid tegureid. Sõnumi sobivust sihtgrupile. Vaimukat või intrigeerivat sõnumi esitamist. Ahvatlevat disaini. Internetiallikad pakuvad keskmiseks CTR-ks erinevaid numbreid alates 0,009 % kuni üle 1 %. Kuulda on olnud ka kampaaniatest, kus iga 100 reklaami näitamise kohta tuleb 4-5 klikki, kuid sel puhul on reklaam enamasti nii täpselt saidi teemasse sobitunud, et on rohkem nagu saidi osa. Näiteks purunenud pooltelgede asendamise reklaam offroad-klubi kodulehel. Või purjepaikaja kuulutus surfajate foorumis.

Palju sait PPC alusel bänneripinda müües raha teenib?

Osavamad eesti reklaamitellijad on suutnud saitidele peale suruda pikaajalised lepingud klikihinnaga alates 0,8 kr. Esmapilgul tundub hea diil. Kui aga arvestame seda tüüpi reklaamide keskmiseks CTR = 0,05 %, tähendab see, et ühe kliki hinna väljateenimiseks peab reklaami näitama ca 2000 korda. Sel viisil 100 kr teenimiseks peab bännerit näitama 2,5 miljonit korda. CPM (1000 näitamise hinda) on siit juba lihtne arvutada: 100 kr / 2 500 000 * 1000 = 0,04 kr.

Mis oleks õiglane PPC, on pikk arutelu ja ei mahu siia postitusse. Sõltub liiga paljudest muutujatest. Ka Google AdWordsist reklaami tellides on teatud teemade puhul võimalik saada hinnaks PPC=0,8 kr (kahjuks ei toimi see eestikeelsete saitide puhul). Aga mõningate, täpsemalt sihitud kampaaniate puhul tuleb arvestada palju kõrgema PPC numbriga. Olen lugenud väidetavast klikihinnast ligi 18 £, seda väga täpselt kitsale sihtrühmale suunatud spetsiifilise reklaami korral. Tõenäoline keskmine võib olla pigem seal alumise otsa lähedal, ehk 1,5-3 $.

Arvutades kliki hinna läbi tänase eesti keskmise reaalse CPM, saame, et eesti reklaamitellija klikk eesti saidil võiks maksta umbes paarkümmend krooni. Kuidas arvutustega edasi minna ning mismoodi neid reaalsesse internetireklaami rakendama hakata, sõltub juba lähenemisest ja sellest, kumb suudab oma hinnatingimused jõulisemalt kehtestada – reklaamitellija või saidiomanik.


PPC rõõmud ja riskid

PPC alusel maksmine on internetireklaami ilus utoopia – tellija maksab täpselt teda huvitava kontakti eest õiglase summa ning saidiomanikud ei pea oma lehti reklaamiga liialt koormama. Tegelikult sisaldab PPC rakendamine riske nii reklaami tellija kui avaldaja pool.

Makstes bännerreklaami eest PPC alusel, võib reklaamitellijal tekkida idee saidiomanikku „pügada”. Ta kujundab teadlikult bänneri, mis ei kutsugi klikkima, vaid promob hoopis kaubamärki. Klikke vähe, tasu väike, aga sõnum on sihtgrupile kuhjaga kohale viidud.

Saidiomanikul aga võib kõrge PPC puhul tekkida mõte oma tulu ebaausalt suurendada ning ta leiutab võtte, kuidas reklaamil rohkem klikke tekitada. Näiteks 50 kr PPC puhul tähendab 100 libaklikki 5000 kr lisatulu. Kas kutsub saidiomanik sugulased-parteikaaslased oma saidile reklaami klõpsima või programmeerib roboti, kes klikke tekitab, ühesugune pettus on see ikkagi, sest reaalselt ju selline „klient” reklaamitellija „poodi” ei jõua.

Interneti suuremad tegijad on püüdnud välja töötada tehnilisi lahendusi nende riskide vältimiseks, kuid päris töötavaid lahendusi veel ei ole. Põhiliselt püütakse küll vältida saidiomanike pettusekatseid, sest reklaamitellija poolne „kavalus” ei riiva nii teravalt reklaamivahendaja huvisid ning on seega JOKK. Lisaks on täna PPC rakendamise peamiseks takistuseks suur töömaht. Reklaamitellija peab parema CTR saavutamiseks kujundama kümneid erinevaid bännereid, et need erinevate sihtgruppidega saitide puhul ühtviisi hästi töötaksid. Ka tähendab see vajadust otsida välja spetsiifilise kasutajaskonnaga saite ning leppida nende kõigiga kokku reklaami avaldamise tingimused, aeg ja arveldamine. Saidiomanike poolt vaadates on aga kõrge PPC küsimisel takistuseks vähene spetsialiseeritus ja kasutajaskonna kehv profileerimine.

Koduseks tööks jääb igale saidipidajale välja arvutada, mis on täna tema saidil reaalse kliki hinnaks, arvestades oma reaalset CPM ja harju keskmist CTR 0,045%.
Õiged vastused palun saata klienditugi@klikivabrik.ee.